Riigikogu kultuurikomisjon pidas 22. oktoobril avaliku istungi, et arutada ettepanekut lisada usundiõpetus põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka.
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et arutelu on ajendatud kollektiivsest pöördumisest, millega sooviti juhtida tähelepanu usundialase hariduse probleemile. Pöördumises pannakse ette, et õppekavu võiks muuta nii, et usundiõpetust õpetatakse igas kooliastmes ühe kursuse mahus, et tagada tasakaalustatud religioonialase hariduse omandamine. Pöördujad osutavad, et usundiõpetus lähtub õpilase usuvabadusest ega sea eesmärgiks õpilase mõjutamist ühe või teise usundi tõekspidamisi või rituaale omaks võtma.
Istungil tutvustasid kollektiivset pöördumist peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Marko Tiitus, õppekorraldusest Euroopas rääkis Tartu Ülikooli religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev, oma kogemust usundiõpetuse õppimisest koolis jagas Tartu Ülikooli teoloogia nooremteadur Rahel Toomik, usundiõpetaja vaatenurgast kõneles Tartu Ülikooli praktilise usuteaduse õppetooli humanitaarainete didaktika nooremteadur Pille-Riin Makilla, erinevate ainete lõimingust rääkis Tallinna 32. Keskkooli ajaloo ja usundiõpetuse õpetaja Ulla Herkel ning Tallinna Ülikooli vanemteadur, folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu selgitas, kuidas aitab usundiõpetus mõista ja suhelda inimestega, kes on pärit religioossetest ühiskondadest.